HARKUJÄRVE LASTEAED – ALGKOOLI HINDAMISJUHEND               (õppekava üldosa lisa)

Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Harkujärve Lasteaed - Algkoolis on koostatud Haridus- ja teadusministri 16. november 2006. a määrus nr 41 alusel 1.peatükk

ÜLDSÄTTED 

§1. Reguleerimisala

(1) Hindamisjuhendiga sätestatakse Harkujärve Lasteaed - Algkooli põhikooli I ja II astmes põhiharidust omandavate õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja kord.  

§2. Hindamise alused

(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

(2) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.

(3) Hindamise korraldus

• Hindamine Harkujärve Lasteaed - Algkoolis toimub 5-palli süsteemis.
• Eristatakse jooksvaid ehk protsessihindeid ja arvestuslikke hindeid.
• Jooksvate ja arvestuslike hinnete märkimisel klassipäevikusse võib kasutada plusse ja miinuseid .
• Ühe ja kahe ainetunniga nädalas on veerandihinde väljapanekuks vajalik vähemalt kolme hinde olemasolu.
• Ühe ainetunniga nädalas võib hinnata üks kord poolaastas .
• Õpetajal on õigus sõltuvalt töö raskusastmest ja õpilaste teadmiste tasemest muuta hindamisskaalat 5% võrra .
• Kontrolltööde graafikut peetakse õpetajatetoas stendil, kuhu iga aineõpetaja märgib oma aine arvestuslike tööde toimumise ajad.

(4) Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrusele nr 61 "Individuaalse õppekava järgi õppimise kord" koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

§3. Hindamise eesmärk

(1) Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

1. anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
2. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
3. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

1. suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2. motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

§4. Hindamisest teavitamine

(1) Aineõpetajad ja klassijuhatajad teavitavad õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest ja antud hinnangutest

• Nende pöördumisel teabe saamiseks
• Ainetundides
• Klassijuhataja tundides
• Klassitunnistuse kaudu 1 kord veerandis
• Hinnetelehtede kaudu 1 kord veerandis
• Arenguvestlustel
• Klassi lastevanemate koosolekutel

• Harkujärve Lasteaed - Algkooli veebilehel
• Harkujärve Lasteaed – Algkooli õpetajatetoas

 (3) Tagasiside õpilaste töödest annab õpetaja nädala jooksul. Suuremahuliste tööde korral (kirjandid, referaadid, uurimistööd jms) vastavalt kokkuleppele õpilastega.

(4) Õpilasel on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta.  

2.peatükk
TEADMISTE JA OSKUSTE HINDAMINE

§5. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

(2) Õppeveerandi algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

(3) Õppeveerandi õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. Kontrolltööde graafik õpetajatetoas seinalehel. 

(4) Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis vastavalt §-s 6 sätestatule.

(5) Kool kasutab hindamisel 5-pallisüsteemi.

(6) 1. klassis ja 2. klassi I veerandil õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse kõigis õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes.

(7) Toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste puhul kasutatakse hindamisel ainult sõnalisi hinnanguid.

(8) Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega "puudulik" või "nõrk" või on õpilane puudunud, on tal õigus järelvastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord Harkujärve Lasteaed - Algkoolis

• Arvestusliku töö ajal puudumise korral on järelvastamine või järeltöö sooritamine kohustuslik
• Õpilasele antakse üks kord kümne õppepäeva jooksul võimalus järelvastamiseks või järeltöö sooritamiseks
• Kui õpilane on koolis kontrolltööks valmistumise perioodil, kuid puudub kontrolltöö sooritamise päeval, tuleb õpilasel järelevastamise korras sooritada kontrolltöö õpetaja poolt määratud ajal (esimesel võimalusel kümne päeva jooksul)
• Mitterahuldav tunnitöö ei kuulu järelvastamisele ning hinnatakse hindega "nõrk"
• Positiivsete hinnete parandamise võimaluse üle otsustab aineõpetaja
• Täiendava õppetöö võib õppenõukogu aineõpetaja ettepanekul määrata ka õpilasele, kellel mingis aines vähem kui 50% õppeaasta jooksul läbitud veeranditest on hinnatud hindega "2" või "1", et ta omandaks temale rakendatud õppekava ulatuses nõutavad teadmised ja oskused

(9)  Planeeritud puudumine.

Selle all mõista puudumist õppetööst, kui õpilane viibib kooli ajal  huvireisil, kooliga mitteseotud võistlustel, konkurssidel, festivalidel, kontsertreisidel vms.Planeeritud puudumisest teavitab lapsevanem (lisaks vajadusel ka treener/ huviringi juht/koorijuht) lapse klassijuhatajat või õppealajuhatajat  kirjalikult  vähemalt 7 päeva ette. Planeeritud puudumise kooskõlastab õpilane kõikide aineõpetajatega, võtab neilt õppeülesanded ja kohustub need iseseisvalt täitma. Täitmise tähtajad lepib õpilane aineõpetajatega kokku. Õppeülesanded ja nende täitmise tähtajad fikseerib iga aineõpetaja kirjalikult õpilase päevikusse. Planeeritud puudumise ajal lasub kogu vastutus õppeülesannete täitmise eest lapsevanemal.

(10) Kui hindamisel tuvastatakse, et õpilane on mahakirjutanud või kasutanud kõrvalist abi, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega "nõrk"  

§6. Hinded viiepallisüsteemis

(1) Hindega "5" ("väga hea") hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "5", kui õpilane on saanud 90-100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(2) Hindega "4" ("hea") hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "4", kui õpilane on saanud 70-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(3) Hindega "3" ("rahuldav") hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "3", kui õpilane on saanud 45-69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

 (4) Hindega "2" ("puudulik") hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "2", kui õpilane on saanud 20-44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

 (5) Hindega "1" ("nõrk") hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "1", kui õpilane on saanud 0-19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

§7. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

(1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine veerandi- ja  aastahinne.

(2) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.  

§8. Kokkuvõttev hindamine 1.-2. kooliastmel

(1) 1.-2. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt veerandi- ja aastahindega.

(2) Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu. Aines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib õppeveerandi lõpus jätta hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul veerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.

(3) Kui õpilase hindamisel kasutatakse hinnete asemel sõnalisi hinnanguid antakse õpilase teadmistele ja oskustele õppeveerandi lõpul kirjalikult kokkuvõttev sõnaline hinnanguline tunnistus.

(4) Tugisüsteemide ja õpiabi rakendamise tingimused ja kord õpilasele, kelle veerandihinne on "puudulik" või "nõrk", kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, rakendatakse Harkujärve Lasteaed - Algkoolis järgmised tugisüsteemid

• Õpilasele, kes on saanud mitterahuldava hinde eesti keeles - keeleabi, tugiõpet, millest aineõpetaja teavitab last ja lapsevanemat
• Õpilasele, kes on saanud mitterahuldava hinde matemaatikas - matemaatika abi, tugiõpet, millest aineõpetaja teavitab last ja lapsevanemat
• Teised ained - individuaalsed konsultatsiooniajad, millest aineõpetaja teavitab last ja lapsevanemat järelevastamiste ja konsultatsiooniaegade graafiku kaudu. Graafik on avaldatud kooli kodulehel
• Teabe oma lapse mitteedasijõudmisest saab lapsevanem õpilaspäeviku, hinnetelehe ja tunnistuse kaudu
• Õpilasel ja lapsevanemal on õigus ja võimalus pöörduda aineõpetaja ja klassijuhataja poole enda ja lapse nõustamiseks ning sobivate õpivormide leidmiseks
• IÕK koostatakse õpilasele, kelle puhul eelpooltoodud tugisüsteemide rakendamine pole tulemusi andnud ning kes ise on edukast õppimisest huvitatud või kellel on vastav näidustus.
• Tugisüsteem rakendatakse vastavalt ainespetsiifikale ja õpilase individuaalsusele
• Tugisüsteemi rakendamise eesmärgiks on üldjuhul järjestikulise mitterahuldava veerandihinde saamise vältimine ning õpilase toetamine uue materjali omandamisel

(5) Kui õppeaine veerandihinne jääb Õppenõukogu otsusel pikaajalise haiguse või § 5 punkt 9 tõttu välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust pärast kooli naasmist 10 tööpäeva jooksul järele vastata, loetakse veerandihinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandamata õppematerjal vastavaks hindele "nõrk".  

3.peatükk
KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

§9. Käitumise ja hoolsuse hindamine

(1) Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse päevases õppevormis õppivate õpilaste puhul.

(2) 1.-2. kooliastmel hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust.

(3) Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja väljaspool kooli. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

(4) Käitumist hindab klassijuhataja, arvestades aineõpetajate ja õpilaste hinnanguid.

(5) Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" ja "mitterahuldav".

(6) Käitumishindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes

• ei täida kooli kodukorra nõudeid
• ei järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme
• ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele
• on sooritanud õigusvastase teo
• on käitunud ebakõlbeliselt
• on korduvalt põhjuseta puudunud
• on kahjustanud kooli mainet

Lisa
PÕHJUSETA PUUDUMINE

Põhikoolis alandatakse käitumishinne "mitterahuldavaks" klassijuhataja poolt, kui õpilase põhjuseta puudumist on antud veerandil arutatud õppenõukogus, kuid puudumised pole lõppenud või vähenenud.
Õppenõukogusse suunatakse õpilane klassijuhataja poolt.  

4.peatükk
HINDE JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE

§10. Hinde ja hinnangu vaidlustamine

(1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

(2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

   5.peatükk
ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE

§11. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

(1) Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse. (2) Täiendava õppetöö rakendamise põhimõtted ning täiendavale õppetööle jätmise tingimused ja kord

• Täiendava õppetöö vajaduse põhikooli I ja II astmes otsustab aineõpetaja ja kinnitab õppenõukogu
• Täiendavat õppetööd on võimalik sooritada kokkuleppel aineõpetajaga õppeperioodi lõpust kuni 29. augustini

(3) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

(4) 1.-2. kooliastmel jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest või veerandite lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne "puudulik" või "nõrk" või anda samaväärne kokkuvõttev sõnaline hinnang.

(5) 1.-2. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne "puudulik" või "nõrk", täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

(6) Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi.

§12. Õpilase järgmisse klassi üleviimine

(1) Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

(2) 1.-2. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

(3) Lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.  

6.peatükk
RAKENDUSSÄTTED §13. Harkujärve Lasteaed - Algkooli Hindamisjuhendi muutmine, täiendamine

• toimub õppeaasta jooksul tehtud ettepanekute ja tähelepanekute põhjal õppenõukogudes