| Lastevanemate üldkoosoleku protokoll Toimumise aeg: 18.04.2011
Algus: kell 18.00
Lõpp: kell 20.00 Koosoleku juhataja: Külli Riistop
Protokollija: Merike Randmaa Päevakord 1. Ohud internetis (Kalev Pihl) 2. Mudilaskoori riietus (Ingrid Kajak, Külli Riistop) 1.Kalev Pihl kõneles ohtudest, mis kaasnevad interneti kasutamisega. Lastele on internet tavapärane keskkond. Lapsevanemad peavad teadma, mida nende lapsed internetis teevad, kellega suhtlevad, mis mänge mängivad jne. Arvuti peaks olema kindlasti paigutatud kodus üldkasutatavasse ruumi, näiteks elutuppa. Pole õige jätta laps arvutiga lastetuppa omapead. Samas ei tuleks internetti kui tohutute võimalustega võrgustikku karta. Lapsele tuleb juba maast madalast õpetada, et internetis tuleks käituda samuti, nagu sa soovid, et sinuga käitutaks. Lapsevanem peab olema teadlik ise ja ka oskama teavitada last ohtudest, mis internetti kasutades varitsevad. Lapsevanem on alati targem, kui laps, sest tal on suhtlemiskogemused. Last tuleb veenda, et internetist ei saa midagi täielikult kustutada. Info, mis sinna on kunagi üles riputatud, jääb sinna igaveseks ja pahatahtlikel inimestel on võimalus seda hiljem lapse vastu kasutada. 2. Õpetajad Ingrid ja Külli rääkisid lapsevanematele mudilaskoori saavutustest – ettelaulmisel omistati koorile 1. kategooria ja koor pääseb kindlasti laulupeole. Sellega seoses on koorile vaja muretseda ühtne kena riietus. Õp. Ingrid koostöös käsitööõpetaja Katriniga mõtlesid välja tüdrukute pihikseeliku tegumoe. Samuti on valminud lõiked. Poistele planeeritakse vesti ja pükse. Pluusiks pihikseeliku ja vesti alla tellib kool logoga T-särgid. Kui kanga jaoks raha jätkub, siis õmblemiseks enam mitte. Õp Külli tegi ettepaneku, et iga koorilaulja ema hoolitseb ise, kuidas riietus õmmeldud saab. Selle ettepanekuga olid lapsevanemad nõus. Igaks juhuks uurivad paar- kolm lapsevanemat ka professionaalsetelt õmblejatelt , kui palju võiks õmblusteenus maksta. Kõige rohkem poleemikat tekitas kanga valik ( kas valida linane või mingi muu kangas) ning tekstiilmaterjali müügikoht (kust saaks kangast soodsama hinnaga). Otsused 1. Paar – kolm lapsevanemat uurivad võimalusi kasutada mudilaskoori vormi valmistamiseks õmblejat, samuti selgitavad nad välja teenuse hinna. 2. Ühe õpilase ema uurib välja ja teatab kooli tekstiili hulgimüügi kaupluste asukohad. 3. Kui õmblusteenus osutub kalliks, õmbleb iga ema ise (või leiab inimese, kes õmbleb) oma lapsele mudilaskoori vormi. Lastevanemate üldkoosoleku protokoll Aeg: 23.09.2010 Algus: kell 18.00 Lõpp : kell 19.30 Kohal: 72 lapsevanemat ja õpetajat.
Koosolekut juhatas direktor. Päevakord 1. Harkujärve kooli 20 tööaastat, kooli minevik ja tulevikuväljavaated (direktor)
2. Uus Põhikooli ja gümnaasiumiseadus, olulised aspektid lapsevanemale (õppealajuhataja)
3. Pikapäevarühmade komplekteerimine ja päevakava (pikapäevarühmade õpetajad)
4. Huviringide töö (ringijuhid) 1. Direktor tutvustas kooli 20 tööaastat. Kooli asutamise mõte tekkis Tallinna Aiandussovhoosi direktoril Hugo Leinemannil. Tema idee oli asutada Harkujärvele humanitaargümnaasium. Kohe hakatigi ehitama gümnaasiumihoonet, alustati õppekavade koostamist. Kool avas uksed 1990 esialgu vanas kontorihoones Ventri tee 1. Õpilasi oli esimesel aastal 36, lasteaiahoones alustas tööd eelkoolirühm. Söömas käisid õpilased tolleaegses aiandi sööklas. Kahjuks seoses Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega jäi koolihoone ehitus soiku. Hoone katuseta karp jäi seisma aastateks. Kool jätkas aga tööd. Esialgne nimi Järve 9-klassiline kool muutus peagi Järve Põhikooliks, see edasi Harkujärve kooliks, siis muutus nimi Harkujärve kool – lasteaiaks ning viimaks Harkujärve lasteaed – algkooliks. Gümnaasiumihoone müüdi maha ja see ehitati ümber korterelamuks. Laste arv on kasvanud võrreldes avamisaastaga kolmekordseks, praegu õpib 7 klassikomplektis 112 õpilast. Lasteaias töötab kaks liitrühma, praegu käib neis kokku 35 last. Õnneks on lasteaial oma hoone, kuigi kitsuke ja kulunud, kuid siiski valla omandis. Kool kasutab kokku kolme hoonet, mis kõik on rendile võetud ja mille ülalpidamine on kooli pidajale väga kallis. Kool peab oma peahoonest välja kolima aastaks 2012. Kuna kõne all olev hoone on juba praeguseks hetkeks kitsaks jäänud (lisaks ka tõsiselt amortiseerunud!) oleme õige viletsas olukorras - hädasti oleks vaja uut koolihoonet. Meie olukorraga on tutvumas käinud nii vallaametnikud, maakonna ametnikud kui ka HOL i liikmed, kuid mingit kindlat sõnumit, kuidas ja kus edasi töötada, pole saadud. Vallavalitsus on saanud volikogult loa klubihoone ära osta, kuid ostuks napib raha. Laenu ei luba aga rahandusminister võtta… Kõige õigem oleks muidugi alustada koheselt uue koolihoone ehitamisega, kuid KOIT kavasse meie kooli ehitus ei mahtunud ja laenu võtta ka ei lubata. On tehtud ettepanek kolida kool Õismäel tühjalt seisvasse koolihoonesse, kuid see ei vastaks lapsevanemate ega ka kooli ootustele. Tõenäoliselt selle kooliaasta veedame veel vanades tingimustes, mis aga tulevasest kooliaastast saab, et tea keegi. Hirm, et kool üldse suletaks, peaks siiski olema asjatu. 2. Õppealajuhataja tutvustas 9. juunil k.a vastu võetud (ja hetkel kehtivat) uut Põhikooli ja gümnaasiumiseadust. Ta tõi välja kõik tähtsamad seadusepügalad, mis otseselt puudutavad lapsevanemat. Väga täpselt on seadusesse kirja pandud nõuded lapse koolikohustuse täitmisele ja vanema rollile selles. On ära toodud ka karistusmeetmed lapsevanemale, kui too ei suuda kindlustada lapse koolitöös osalemist. Vanemat saab kooli pidaja trahvida kuni 200 trahviühikuga , kui tema laps puudub põhjuseta mingi aine tundidest vähemalt 20 % ulatuses ühe õppeveerandi lõikes. Kui lapsevanem esitab avalduse lapse koduõppele jätmiseks, mak- sab õpetuse kinni lapsevanem isiklikult. Seda riik ei finantseeri. Lapsevanematele pandi südamele tuua laps hommikul õigeks ajaks kooli. Hommikune hilinemine on hetkel kõige suurem probleem. Hilinemiseks loetakse seda, kui laps jõuab kooli hiljem kui 5 min. Õpilasel alandatakse hoolsushinnet, kui tal on esinenud ühel õppeveerandil5 hilinemist. Järgmise 5 hilinemise korral alandatakse hinnet veelgi. Õppealajuhataja tutvustas vanematele ka nn planeeritud puudumist. Selle tingimustega saab igaüks tutvuda kooli kodulehel. Koolil on õigus õppekavavälise töö korraldamiseks lapsevanematelt raha koguda, kuid õppekirjanduse eest peab tasuma riik või kooli pidaja. Koolikohustuslikku last pole võimalik põhikoolist välja heita, kuid teda saab mitmel moel mõjutada. Kõige ekstreemsem karistus on õpilase mingiks perioodiks koolist eemaldamine. Arenguvestlused on lapsevanemale kohustuslikud. Kui lapsevanem pole õpetaja teistkordsel kutsumisel kooli tulnud, teavitab õpetaja sellest kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda. Lapsevanemaid manitseti selle eest, et ei kirjutataks liiga lihtsakäeliselt keh. Kasv. tundidest vabastusi. 3. Pikapäevarühmade õpetajad esitasid oma kahe rüma kinnitatud nimekirjad ja tutvustasid päevakava. Pikapäevarühmade algusajad on erinevad. 1. klasside pikapäevarühm alustab tööd kell 13.00 koolihoones . 2. ja 3. klassi rühm kell 14.15 klubihoones. Kui 2. klassi tunnid lõpevad 13.00, on ka selle klassi õpilased kuini oma rühma töö alguseni esimese klassi pikapäevarühma juures. Pikapäevarühma ajal osalevad lapsed ka huviringide töös, seetõttu ei jõua lapsed kõiki koduseid ülesandeid pikapäevarühmas sooritada. Samuti ei jõua õpetajad suulisi kodutöid kontrollida – 1. ja 2. klassi lapsed peaksid kindlasti lugemispalad kodus veel kord läbi lugema. Sama jutt käib ka jutustamisteemade kohta. 4. Huviringide tööst andsid ülevaate ringijuhid. Huviringidest alustavad või on juba alustanud tööd järgmised ringid: koorilaul, kellade ansambel vanemale vanuseastmele, kunstiring nooremale ja vanemale vanuseastmele, võimlemine nooremale vanuseastmele ja rahvatants nooremale vanuseastmele. Sel kooliaastal toimub koolinoorte laulu- ja tantsupidu, seetõttu keskendutakse koorilaulus ja rahvatantsus vastava repertuaari õppimisele. Kuna repertuaar on raske, ei luba see esimese klassi lapsi koorilaulu liikmeteks valida – nad lihtsalt ei saaks neid laule selgeks. Kehva tasemega aga ei pääse koor ega ka rahvatantsurühm valikusõelast läbi. Kunstiringi võetakse sel aastal õpilasi alates 2. Klassist. 1. Klassiga tehakse samalaadilist tööd pikapäevarühmas kolmapäeviti. Kui laps pikapäevarühma nimekirjas pole, kuid soovib kunstitöödes osaleda, võib ta sel päeval olla pikapäevarühmas. Toimumisajad: KOOR – esmapäev ja neljapäev kell 14.00 KELLADE ANSAMBEL – kolmapäev kell 11.35 KUNSTIRING NOOREMATELE (2. – 3. KL) – teisipäev kell 14.00 KUNSTIRING VANEMATELE (4. – 6. KL) – teisipäev kell 14.45 TANTSURING – neljapäev kell 14.30 VÕIMLEMINE – teisipäev kell 13.00 Näitering töötab hooajaliselt, sel püsivaid liikmeid ei ole. Protokollija: Eda Rohtla Juhataja: Külli Riistop
Lastevanemate üldkoosoleu protokoll Aeg: 18.02.09 Algus kell 17.30 Lõpp: 19.30 Osales 60 lapsevanemat ja õpetajat Päevakord - Lapse tervislik toitumine.
- Harkujärve uue koolimaja ja Alasniidu lasteaia ehitamise arengust.
1. Lapse tervislikust toitumisest pidas ettekande Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi. Laps vajab kasvueas korralikku toitu. Kaloraa˛ oleneb lapse vanusest, lõunasöök peaks päevasest kalorite kogusest moodustama 30 – 35%. Kindlasti tuleb tähelepanu osutada lapse hommikusöögile. Mingil juhul ei tohi laps minna kooli ilma hommikueinet võtmata. Lasteaialapsed saavad hommikusöögi lasteaiast ja nemad võivadki kodust väljuda söömata. Lapse kaloraa˛ arvestades vanust on 7 a – 1720 kcal 10 a - 1910 kcal 12 a – 2080 kcal 14 a – 2270 kcal Kaloraa˛i ei tohiks ületada, muidu võib lapsest kujuneda ülekaaluline. Kui laps aga tegeleb ohtralt spordiga, tuleb kaloraa˛i suurendada. Sama jutt kehtib ka täiskasvanute kohta. Oluline on, et laps vähemalt 60 minutit päevas aktiivselt liiguks, siis ülekaalu karta pole vaja. Vesi peab olema lapsele pidevalt kättesaadav. Iga päev peaks laps sööma vähemalt viis portsjonit juurvija ja puuvilja. Kartul sellesse gruppi ei sobi. Mahl sobib. Tähelepanu! Väike laps sööb meelsamini tükeldatud, mitte riivitud juurvilja. Seda võiks lasteaia kokatädid arvestada. Prae serveerimisel ei tasu kartuleid kastmega üle valada, lastele meeldib, kui kõik toiduained on taldrikul eraldi. Last tuleks maast madalast harjutada magedate toitudega. Piim on oluline kaltsiumi allikas, laps saab kuni 85% vajaminevast kaltsiumist piimatoodetest (joogipiim, jogurt, kodujuust, juust). Päeva jooksul võib ohtu kartmata süüa 4 portsjonit magusat. Tasub meeles pidada, et üks šokolaaditahvel on 10 portsjoni eest! Tervisliku toitumise teemaga võib lähemalt tutvuda www.toitumine.ee 2. Harku abivallavanem Sulev Roos andis ülevaate uue koolihoone ehitusplaanidest. Olulisi nihkeid hetkel pole. Alasniidu lasteaed peaks valmima 2009. aasta lõpuks. Peetakse võimalikuks, et uude hoonesse kolib kogu Harkujärve lasteaed ja vana hoone lammutatakse. Selle mõtte algatajaks on kooli direktor, kes peab praegust lasteaia maja täiesti amortiseerunuks. Uue kooliga on asjad endiselt segased. On paar varianti uue krundi osas – Harku järve äärde Järvekalda tänava kõrvale (SRV arendus) või kiriku vastu (praegune Cerese siirdemuru plats). Väike lootus on, et hr Teder on nõus kokku leppima praegu koolimaja krundiks taotletava maatüki osas. Mingit kindlat tähtaega, millal kool võiks uues majas uksed avada, veel vallavalitsus öelda ei oska. Paljud saalisviibijad olid üsna skeptiliselt meelestatud, eriti õpetajad, kellele on uuest koolimajast juba aastaid kõneldud. Märtsi alguseks peaks vallavalitsus selgusele jõudma, kas koolimajale hakatakse uut krunti muretsema või mitte. Lapsevanemad esitasid Sulev Roosile ja Eddi Tombandile hulgaliselt küsimusi. Üks, kõige radikaalsem ettepanek oli 7. klassi avamise kohta 1. septembril 2009 klubisse. E. Tomband pakkus välja, et 7. klassis võiksid õpilased õppida Tabasalu gümnaasiumis ja hiljem uude koolimajja Harkujärvele tagasi tulla. See ettepanek aga lapsevanematel vaimustust ei tekitanud.
| |
